Peasponsor
Facebook Instagram
Ajalugu

Ajalugu

Turniiri medalivõitjad läbi aegade ja Eesti vehklejate tulemused:

Individuaalturniir
Võistkondlik turniir

Tallinna Mõõk on Tallinnas toimuv vehklemisturniir, mis esimest korda peeti 1971. aastal meeste epees. 1992. aastal lisati Tallinna Mõõk meeste epee maailmakarikasarja. Alates 2011. aastast peetakse turniiri ka võistkondliku MK-etapina. Suur muudatus leidis aset 2016. aastal kui Tallinna Mõõgast sai naiste epee MK-etapp.

Esimene Tallinna Mõõga turniir peeti 8. ja 9. mail 1971 Mustamäe ABC spordisaalis. Osales 42 epeemeest. Külalisvõistlejad olid Ungarist, Venemaalt, Usbekistanist, Rumeeniast ja Soomest. Jaan Veanes ja Boris Joffe võtsid individuaalturniiril kaksikvõidu, ka meeskondlik kuld jäi võõrustajatele.

Tallinna Mõõga avamine 1971.a. Foto: G. Vaidla/Rahvusarhiiv

Teine turniir peeti juba Kalevi Spordihallis, mis on olnud traditsiooniliselt Tallinna Mõõga toimumiskohaks. Vahepeal kui Kalevi Spordihall oli renoveerimisel, peeti võistlus kahel korral ka Tallinna Spordihallis. Finaale on peetud ka Sakala keskuses.

Ära märkimist väärib Eesti epeemeeskonna neli järjestikust esikohta aastatel 1971-1974. Lisaks Veanesele ja Joffele esindasid neil aastatel Eesti võistkonda veel Georgi Zažitski, Andres Liivak, Kaido Kuur ja Valeri Rossar.

Võidukas Eesti epeemeeskond 1974.a. turniiril koos peatreener Klavdi Jadlovskiga (paremal). Foto: G. Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Tallinna Mõõga avamine 1978.a. Foto: G. Vaidla/Rahvusarhiiv

1973. aastast alates osales Tallinna Mõõgal Nõukogude maa epeeparemik, sest tegemist oli koondise moodustamisel arvesse mineva turniiriga. 1980. aastal tegi võistlusel esmakordselt kaasa ka tugeva vehklemiskantsi Prantsusmaa esindus.

1990. aastal oli Tallinna Mõõga puhul esmakordselt tegu rahvusvahelise A-kategooria turniiriga, mis tähendas kuulumist maailma kümne tugevaima võistluse hulka. Osalejate arv oli antud turniiril märkimisväärne – 230. Kaks aastat hiljem sai turniir maailmakarikaetapi staatuse. Siis vähenes ka osalejate arv, kuna uue reglemendi järgi sai iga riik välja panna kindla arvu sportlasi.

Turniiri osalejate rekord pärineb aastast 2015, kui Tallinna Mõõka jahtis 273 epeemeest. Osalevate riikide rekord pärineb aga viimaselt 49. Tallinna Mõõgalt, kui rajal käis 257 epeenaist 47 riigist. Enim võite (3) on venelasel Pavel Kolobkovil, kes on ühtlasi ka 2000. aasta Sydney olümpiavõitja.

Peale Jaan Veanese on Tallinna Mõõga individuaalturniiri eestlastest võitnud veel Vladimir Reznitšenko (1989), Kaido Kaaberma (1998) ja Nikolai Novosjolov (2010, 2012).

Maailma vehklemistippu kuuluvad Eesti epeenaised said esimest korda kodupubliku ees rinda pista ülejäänud maailmaga 2016. aastal ja tegid seda väga edukalt – Irina Embrich, Kristina Kuusk, Erika Kirpu ja Katrina Lehis saavutasid naiskonnavõistluses esikoha!

Eesti epeenaiskonna triumf Tallinna Mõõgal 2016.a. Foto: Joosep Martinson

Turniiri traditsioonilised auhinnad Tallinna Mõõgad on valmistatud käsitööna ja kuue spetsialisti koostöös. Mõõgad on teeninud Tallinnas võitjaid 1972. aastast ehk teisest turniirist alates. Esimesel korral sai võitja vasest mõõka lihtsalt pildistamiseks hoida, kuid pidi selle siis korraldajatele tagasi andma, hiljem on trofee alati võitjale kuulunud. Vaata ERR uudisloost kuidas valmib Tallinna Mõõga uhke auhind.