Peasponsor
Facebook Instagram
Pealtvaataja

Pealtvaataja

Vehklemise ABC

48. Tallinna Mõõga vehklemisturniir. Foto: Augusto Bizzi

 

Vehklemisest

„Vehklemine on spordiala, mis pikkade aastate kestel on leidnud just etendusliku lahenduse. Kõrvale on jäetud valu ja veri, kuid vaja on suurt kehalist ja eriti vaimset vastupidavust, eneseleidmist igas olukorras, kiiret reaktsiooni, vastase mängu välkkiiret äratundmist, võitlusvalmidust igal hetkel, sportlikku viha. Selles spordis on kasutusel keha seisundi, vastupidavuse, liigutuste kooskõla ja keskendumisvõime kõik elemendid. Kiirus ja täiuslik vehklemistehnika on need tegurid, mis viivad vehklemise elegantsini, tõmbavad vehklejat publikule lähemale. Inimene, kes on kord vehklemisse süvenenud ja hakanud seda mõistma, ei suuda kaunist alast enam kaugeneda.“ Spordiajakirjanik Gunnar Pressi poolt kirjutatud raamatus „Eesti vehklemise raamat. 1908–2018” on just nõnda lennukalt kirjeldatud Eestile palju au ja kuulsust toonud spordiala.

Vehklemine sai alguse hiliskeskajal Euroopa aladelt ning levis 21. sajandiks üle terve maailma, kogudes nüüdseks juba 146 tegevriiki. Vaatamata kogu multikultuursusele jääb spordiala rahvuskeeleks prantsuse keel.

 

Varustus

Vehklejate valge varustus peab kogu oma eripära juures tagama sportlaste täieliku turvalisuse. Materjal on nii vastupidav, et tagab isegi katkise relva torget, mida võib võrrelda noahoobiga.

 

Epeevehklemise reeglid

Epeevehklemises võib sooritada torkeid igasse keha piirkonda. Juhul kui mõlemad sportlased torkavad samaaegselt, siis ka punkt loetakse mõlemale. Alagrupis veheldakse kohtumine 5le torkele ning põhiturniiril 15le, mis on esimesel juhul piiritletud 3 minutiga ning põhiturniiril 3×3 minutiga. Aja lõppedes enne lõppskoori täitumist jääb kehtima tablool olev skoor. Juhul kui seis on võrdne, otsustatakse võitja ühe torke heitluses.

Mõlemal sportlasel on algusjoon, millelt algab võitlus ning kuhu iga kehtiva torke järgselt tagasi tullakse. Vehklemiseks antakse märguanne En Garde! Pret? Allez! (Kohtadele! Valmis? Alga!), mille järgselt hakkavad mõlemad sportlased valima õiget hetke, et vastast tabada. Torkamiseks kasutatakse epee relva, mida on lubatud hoida vaid ühe käega. Varustamata käe kasutamine enda kaitsmiseks või vastase ründamiseks pole lubatud.

Kogu kohtumise ajaks peab sportlane jääma rajale ning hoidma maski peas. Matši ajal ei tohi pöörata vastasele selga, teda tõugata või käituda mistahes vägivaldsel moel. Ebaausate võtete või ebaviisaka käitumise puhul karistatakse süüalune kollase, punase või musta kaardiga. Kollane märgib hoiatust, mis järgneva rikkumise korral toob kaasa punase kaardi ning trahvitorke. Esmast rangemat rikkumist karistatakse koheselt punase kaardi ning trahvitorkega. Mõlema puhul toob korduv reeglite rikkumine järjekordse punase kaardi ning uue trahvitorke. Kättemaksu, vägivalla või range korra rikkumise eest rajal võib kohtunik koheselt karistada sportlast musta kaardiga, mis tähendab võistlustelt eemaldamist.

Võistkondlik kohtumine peetakse iga riigi kolme vehkleja vahel, kellele lisandub üks varuvehkleja mõlemalt poolt. Iga vehkleja 3 minimatši vastastega 5le torkele skoori summeerumisega teeb maksimaalseks kohtumise lõppseisuks 45:44. Tihtipeale lõppevad võistkondlikud kohtumised taktikaliste käikude tõttu varem, ka lõppskoor 12:11 pole tänapäeval enam haruldus.

 

MK-etapi formaat

Epeevehklemise maailmakarikaetapi võistluste formaat kätkeb endas alagrupi- ja play-off turniiri (otsese väljalangemise ring). Individuaalturniir peetakse kahel päeval (esimesel päeval eelringid ja teisel põhiturniir ehk 64 tabel) ja võistkondlik turniir kestab ühe päeva.

Individuaalturniiril alagrupist edukalt edasi pääsenud sportlased vehklevad veel samal päeval 64 parema hulka (v.a. alagrupiturniiri 16 paremat, kes tagavad otse pääsu põhiturniirile), et järgmise päeva põhiturniiril rajale astuda. Alagrupiturniirist on vabastatud maailma reitingu põhjal 16 vehklejat, kes alustavad oma võistlust kohe 64 parema seas. Poolfinaalides matši kaotanud vehklejad saavad mõlemad kolmanda koha.

Võistkondlikul turniiril peetakse kohe otsese väljalangemise ring ja 16 parema seas selgitatakse välja kõik kohad.

 

Korduma kippuvad küsimused:

Kuidas aru saada kumb vehkleja sooritas torke?

Parempoolne vehkleja sooritamas torget. Foto: Augusto Bizzi

Et aru saada kumb vehkleja sooritas torke, tuleb jälgida aparatuuril ja ekraanidel süttivaid tulesid. Vasakpoolse vehkleja torke korral süttib punane tuli, parempoolse vehkleja torget tähistab roheline. Üheaegse torke korral süttivad mõlemad tuled korraga.

 

Pealtvaataja etikett saalis:

– Võistluse käigus võib ergutada sportlasi, kuid seda ainult sooritatud torke järgselt.
– Võistluse käigus on keelatud astuda vehklemisradadele ning häirida kohtunikku või tema abilisi.
– Võistluse käigus on keelatud „proovida vehklemist enda peal“ omamata vastavat kaitsevarustust.

 

Põhilised terminid mida pealtvaatajad võistlustel kuulevad:

Kohtuniku märguanded:

Kohtadele! (En Garde!) – Tähendab korraldust seista võistlusasendisse ning püsida liikumatult enne vehklema alustamist.

Valmis? (Pret?; Etes-vous prêts? ) – Küsimus valmisolekuks enne kui kohtunik annab loa vehklemiseks.

Alga! (Allez!) – Märguanne vehklemise alustamiseks, sellest hetkest hakkab aeg uuesti tiksuma.

Stop! (Halt!) – Kõlav ja selge märguanne vehklemise peatamiseks või lõpetamiseks.